Tundub, et selle blogi saatus on siin üle kuu postituseta olla – viimasel ajal on postituste vahe kiskunud juba kahekuuseks. Aga samas kui nüüd mõelda kui väike siinne turg on, siis pole see ka ju liiga halb – muidu oleks kõik asjad kenasti läbi töötatud juba mõne kuuga 🙂 Aga seda ma ei taha, pigem on hea kui blogil kauem aktuaalsust oleks.
Kui olen siin teinud ka päris palju konkreetseid postitusi, siis nüüd mõtlesin, et panen viimaks kirja mõned oma mõtted seoses sellega, et millistest ajakirjadest ma puudust tunnen. Sellest siis ka pealkiri.
Ajakirju leiab siin küll pea igast žanrist, kuid kindlasti on võimalik täita veel päris palju nišše, mis on ilma oma ajakirjata. Kuid nagu nimigi ütleb, ei pruugi niššides olla nii palju lugejaid, et ühe ajakirja tegemine ära tasuks.
Aga kui jätta nišš kõrvale, siis kunagi ammu juba turgatas pähe see, et kui meil on täitsa olemas mudilastele mõeldud ajakiri Mesimumm, siis kehvem on alles tähti õppivate lastega, kes tahaks ristsõnu lahendada. Päris lahe oleks selline ajakiri – igal lehel neljarealine ristsõna 🙂
Aga muidu on ikka enamus valdkondi kaetud – on naistele, on lastele, on meestele jne. Ka nt ajaloost räägib populaarteaduslikke ajakirju (minu jaoks igav “Imeline ajalugu”) ja samas päris põhjalik ning arhiivi poolt välja antav TUNA. See viimane on üks mu lemmikuid. Aga samas kuluks ära midagi vahepealset 🙂 Liiga palju soove vist 🙂