Välismaised ajakirjad

Kuigi ka Eesti ajakirjade seas on päris hea valik sisustus- ja aiandusalaseid ajakirju siis on välismaiste seas valik ikka palju kirjum. Paljusid neist on võimalik endale isegi otse koju tellida, mis teeb asja eriti mugavaks.

Kusjuures kui soovite mingeid ajakirju koju tellida, siis minu soovitus on teha seda läbi Apollo veebipoe, kus on saadaval üle 900 erineva nimetusega perioodikat. Ajakirjade sortiment on lai ning valikust leiab iga huviline endale midagi meelepärast, esindatud on populaarseimad rahvusvahelised käsitöö, kokanduse, sisekujunduse, aianduse, majanduse, poliitika, spordi, tehnika ja paljude muude huvialade väljaanded inglise, vene, saksa, itaalia, prantsuse, rootsi ja soome keeles. Perioodikat saad tellida üheks, kolmeks ja kuueks kuuks või isegi terveks aastaks.

Minu enda lemmikud on kindlasti sisustus- ja aiandusajakirjad, samuti käsitöö. Nii et minu postkasti käivad juba igakuiselt Country Homes and Interiors, Garten Flora GER ja Homes & Gardens British. Lisaks veel kolm käsitööajakirja.

Vene keele oskajatele on Apollos suurepärane valik igast valdkonnast ajakirju ja hinnad on valdavalt venekeelsel perioodikal palju palju soodsamad kui Ingliskeelsel. Samas sisu on kohati isegi parem kui ingliskeelsel. Vahe on ilmselt peamiselt materjalis. Kui enamik ingliskeelset perioodikat on läikival ja tugeval paberil, siis venekeelne on pigem selline õhuke ja mitte nii kvaliteetne (meenutab ehk natuke sellist meie saatekavade paberit), samas lugemise seisukohast ei ole mingit vahet, milline see paber on. Oluline on ikka sisu.

Loodus ja teadus

See turuosa elavnes kohe kindlasti aastal 2011, mil hakkas lõpuks ilmuma meie oma eestikeelne “National Geographic“. Ajakiri ei jää millegi poolest maha oma teistes keeltes ilmuvatest versioonidest ning selle väga hea külg on seegi, et hoolimata ülisuures globaalsest ettevõtmisest sisaldab Eesti number sageli ka meie endiga seotud artikleid. Nende kõige paremateks näideteks olid avanumbrites ilmunud reisikiri aastast 1938 ning ka 1980. aasta Eesti kirjeldus väliseestlase sulest. Loomulikult ei saa selle ajakirja puhul ei üle ega ümber fotodest, mis moodustavad selle ühe tugevaima külje. Ja juba nende piltide vaatamine annab nii võimsa emotsiooni, et sageli ei jõuagi esimesel õhtul artiklite kallale!

Kui eelmainitud ajakirjas on kõik andmed esitatud väga selgelt ja arusaadavalt ning õnneks ka üpris lakooniliselt (ja tehes seda stiilselt), siis kahjuks on teine lugu selliste Skandinaavia päritolu (ja ajakirja enda jutu järgi seal kõige menukamate) ajakirjadega nagu “Imeline Teadus” ja “Imeline Ajalugu“. Minumeelest on neid ikka üpris halb ja ebamugav lugeda – sarnaselt kollasele ajakirjandusele ja erakanalitele on ajakirja pildikeel äärmiselt kirju ja reklaamilaadne. Kõik kohad on sigri-migri pilte täis, jutt on kord siin kord seal ja väga raske on seda jälgida. Paras peavalu.

Ehk teen ma paljude arvates sellele ajakirjale liiga, kuid juba see kujundus ei kutsu mind kunagi ajakirja ostma. Samas saab nii palju öelda, et teemad on reeglina pigem huvitavad ning väike nuputamisnurk on üks ajakirja parimaid osi!

 

Ajakirjad lastele

Blogi avapostituse teemaks valisin ma millegi, mis on just hiljuti mulle südamelähedaseks saanud – nimelt lastele mõeldud ajakirjad. Seda ka muidugi täitsa praktilisel kaalutlusel, sest on ju mu peres kasvamas väike laps, kes on varsti selles eas, et on tarvis hakata (une)jutte ette lugema. Seetõttu olen viimastel kuudel hoidnud silma peal selles vallas ilmuvatel väljaannetel.

Neid on juba Eesti turul õige mitu. Kõigile on loomulikult tuttav ajakiri Täheke, mis ilmub juba aastakümneid ning mille lugude najal kasvasid üles ka meie vanemad; rääkimata meist endist. Täheke on reeglina oma tuntud headuses – mõistatusi, palju huvitavaid jutte (mingil põhjusel küll igas numbris vähemalt üks A. Kivirähki sulest) ja luuletusi ning ka muid artikleid. Täheke on ka väga kaasaegne ajakiri, kuna temast ilmub digitaalne versioon, mis on loetav iPad tahvelarvutist (kahjuks ei ole veel teiste süsteemide tuge). Selle versiooni väga hea külg on lisaks digitaalse pildi eelistele seegi, et seal loevad autorid ise oma jutte ette!

Teine ajakiri, millel selles postituses peatuda  tahan, on ajakiri Mesimumm. Kuna minu laps ei ole veel Tähekese-eas, siis on just see ajakiri talle sobiv – on ju ajakirja enda järgi tegemist Eesti esimese mudilaste ajakirjaga. Seal on parajalt värvikirevad pildid, natukene õpetlikkust ja ka väikelastele sobivad jutud ja luuletused. Igatahes meie loeme selle peale postkasti potsatamist kohe kiiresti läbi. Ja siis peagi veel mitu korda 🙂